Ettevõtlusõpe viiakse uuele tasemele
24.11.2015

Haridus- ja teadusministeerium on ette valmistamas ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi, mille elluviimisesse on kaasatud ka Kaubanduskoda. Programm aitab õppimisvõimalused viia paremasse vastavusse tänaste tööturu vajadustega, et meie noored oleksid konkurentsivõimelisemad ning valmis tööturule sisenema juba ettevõtliku hoiaku ja mõttelaadiga.

Riik on suunanud programmi 2018. aastani ligikaudu 6 miljonit eurot. Küsisime programmi vedajatelt Kristi Ploomilt (haridusministeeriumi programmijuht) ja Marge Täksilt (Tartu Ülikool), mida järgmise kolme aasta jooksul plaanitakse programmi elluviimiseks teha.

Oktoobris allkirjastas minister Jürgen Ligi programmi, mille kohaselt hakkab riik süsteemselt arendama ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Mida see tähendab?
Selle programmi eesmärk on tõsta teadlikkust ettevõtlusõppest, toetada ettevõtliku hoiaku arendamist ja tõsta õpetajate/õppejõudude ettevõtlusõppega seonduvaid kompetentse. Toetatakse koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, pakutakse tudengitiimidele ja õpilasfirmadele toetusvõrgustikku oma ideede realiseerimiseks ja arendamiseks. Luuakse kaasaegsed õppevahendid, koolitatakse õpetajaid. Lihtsustatult öeldes saab ettevõtlusõpe uue metoodika, koolitatud õpetajad ja õppejõud ning kaasaegsemad õppematerjalid.

Miks on vaja ettevõtlikkust või ettevõtlusõpet arendada, miks selline programm ellu kutsuti?
Sellel on mitmeid põhjuseid, nimetaksin siinkohal mõned. Erinevad raportid ja uuringutulemused kinnitavad, et ettevõtlusõpe, eriti kui see toetub kaasaegsetele, kogemuspõhistele õppemeetoditele, on tänase hariduse lahutamatu osa. Reaalsete, eluliste probleemide lahendamine aineõppes aitab luua parema seose teooria ja praktika vahel. Ettevõtlikum eluhoiak aitab noortel kujuneda aktiivseteks kodanikeks, ettevõtlusteadlikkus loob paremad võimalused tööturul - nii töötaja kui tööandjana. Ettevõtlusõpe panustab ka üldiste pädevuste, näiteks suhtlemis- ja koostööoskuste ning aja planeerimise arendamisse juba varases eas. Tervikuna toetab kogu programm ettevõtlike inimeste osakaalu suurendamist ning loob võimalused Eesti konkurentsivõime tugevdamiseks.

Mida siiani selles valdkonnas on tehtud ja kuidas uus programm sellest erineb?
Siiani ei ole ettevõtlusõppe arendamisele süsteemselt lähenetud. On olnud mitmeid initsiatiive, kuid praegune programm võtab arvesse kõik haridustasemed ning seab väga selged eesmärgid. Näiteks õppetööks vajaminevate materjalide väljatöötamine, ettevõtjate õppetöösse kaasamine ning õpilas- ja tudengifirmade toetamine.

Kes ja kuidas hakkavad programmi ellu viima?
Programmi elluviimise eest vastustab Haridus- ja teadusministeerium ning juhtpartnerid on Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur. Programmi on partneritena kaasatud Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; Estonian Business School, Ettevõtluskõrgkool Mainor, SA Junior Achievement Eesti ja maakondlikke arenduskeskusi esindav Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Lisaks on kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Teenusmajanduse Koda, üldharidus- ja kutsekoolide esindajad ning teised valdkonnaga seotud organisatsioonid.

Millised on kõige suuremad väljakutsed Eestis ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel?
Hetkel on probleem õppetööd elluviivate spetsialistide (sh nii õpetajad/õppejõud kui ettevõtjad) vähesus ning üldine vähene teadlikkus ettevõtlikkust ja ettevõtlust toetavatest õppemeetoditest ja õppetööd toetavatest kaasaegsetest materjalidest. Samuti on vähe võimalusi ja oskusi õpilas- ja tudengifirmade toetamiseks väljapool formaalset õppetööd. Viimane on aga ettevõtlusõppe toetamise oluline komponent ning loob baasi õpilas- ja tudengiettevõtete kasvamisele reaalseteks toimivateks ettevõteteks. Ehk - suur väljakutse ongi parima ja asjakohase kompetentsi leidmine ning ekspertide sisuline kaasamine.

Kuidas saaksid erinevad ühiskonna liikmed ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisele kaasa aidata?
Ettevõtted ja ettevõtjad saavad haridusasutusi toetada oma praktiliste kogemuste jagamisega, sest õppetöös osalevad ettevõtjad on õppuritele alati suureks inspiratsiooniks. Näiteks loob lisandväärtust teadvustamine ja mõistmine, kuidas organisatsioon toimib, millised on igapäevased probleemid, mida lahendatakse, jne.
Ettevõtted võiksid pakkuda praktika ja stažeerimise võimalusi nii õppijatele kui ka õpetajatele. Õpetaja, kes saab aru, kuidas ettevõte toimib ning millised on nende tegutsemispõhimõtted, suudab seda teadmist oma ainega paremini siduda.
Õpilas- ja tudengifirmad vajavad ettevõtjatest mentoreid, kes oskavad neid praktiliste näpunäidetega suunata.
Lapsevanemad saavad oma lapsi julgustada ja inspireerida uusi väljakutseid vastu võtma ja olla ise eeskujuks.
Ettevõtete ja kõrgkoolide teadus- ja arendusalane koostöö võib tuua kasu mõlemale poolele. Väikeettevõtjad võiksid anda julgemalt oma probleeme tudengitele lahendada. See ei pruugi alati küll oodatud lahendusi anda, ent aitab kindlasti hoida kokku ressursse, mida väikeettevõtjal niigi napib.
Usume, et kui mõlemad pooled otsivad aktiivselt koostööpunkte, võib selle tulemusena tekkida ka majanduslik kasu.

Mida ootate ettevõtjatelt, kuidas nemad saaksid kaasa aidata programmi elluviimisel?
Selleks on erinevad võimalused. Soovime väljatöötatud õppematerjalidele ja õppemoodulitele saada ettevõtjate eksperthinnanguid, et tagada nende materjalide asjakohasus. Õpilas- ja tudengitiimid vajavad oma äriideede edasiarendamiseks mentoreid ja parimad nõuandjad selleks on praktikud, kes igapäevaselt ettevõtlusega tegelevad. Lisaks soovime varasemast enam kaasata õppetöösse ka ettevõtjaid. Selleks pakume omalt poolt võimalust täiendada oma õpetamiseks vajalike teadmisi. Loodame väga, et leidub ettevõtjaid, kes on valmis investeerima haridusse ning tulevase põlvkonna ettevõtjatesse ja ettevõtlikesse kodanikesse.

Millist mõttemalli on vaja murda, et Eesti ettevõtlusaktiivsus oleks kõrgem?
Eesti inimesed peaksid olema rohkem valmis ebaõnnestumiseks. Ei tohiks karta võtta riske ja eksperimenteerida. Meile meeldib kuulda teiste edulugudest teadvustamata, kui palju on neile eelnenud läbikukkumisi. See on loomulik osa ettevõtlusest ja ettevõtlikust käitumisest. Iga ebaõnnestumine on õppetund, millest tuleb teha omad järeldused ja koos uute teadmistega edasi liikuda. Selline mõtteviisi muutus peab algama juba koolieas. Koolid peaksid toetama enam eksperimenteerimist ja läbi kogemuse õppimist, ning lähtuma vähem „õiged ja valed vastused“ mentaliteedist.
Ebaõnnestumine ei pruugi olla lõpp, vaid millegi uue algus, õppetund.

Millest saaksime igaüks ise alustada, et olla ettevõtlik?
Iseendast. Mida mina saan ära teha, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke inimesi? Kui miski ei meeldi, siis võikski mõelda, mida saan ise ära teha selle muutmiseks. Olgu see siis oma kodune keskkond, avalik pargipink, toode või teenus, millest puudust tuntakse. Kõige parem õpetaja on eeskuju, veel olulisem on oskus seda eeskuju märgata ja sellest oma järeldused teha.

Liisi Hansen
Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht
E-post: liisi.hansen@koda.ee
Tel: +372 604 0084